Otsime üht, otsime teist!

Jätkuvalt nokitseme tööd otsida, lisaks selle kõrvalt on uut elukohta vaja, sest homme (15.09.15) on aeg kui peaksime praegusest kohast välja kolima. Selle kõrvalt jääb meil ikka ka aega ringi kolada, ega ei saa hommikust õhtuni arvuti taga ka passida, tagumik ei pea lihtsalt vastu, sest ega see tool siin just direktorile mõeldud ei ole ;).

Kuna meie toit külmikus oli otsakorral siis (kolmapäev 09.09.15) läksime toidukraami ostma, enne aga otsustasime üle vaadata Haistings Pargi. Lähenesime pargile ida poolt ja esmalt leidsime eest suure kompleksi, staadioni keskel jalgpalliväljakud, ümber jooksurajad, nagu tavaliselt ikka. Staadioni servas (pildil all paremas servas) jalgratturitele väike rada. A mitte tavapärane jalgrattatee, vaid sinkavonka-ülesalla rada. Pm nagu rulatajatele on loodud rampidega väljakud nii on kruusast tehtud ratturitele oma "trikirada". Ilmselt päris maanteerattaga sellele rajale ei kipu, a kindlasti saaks kuidagi ka sellega hakkama. Üks onkel seal ka tiirutas mõned ringid (trikirattaga - madal raam, sadul veel madalamal) ja kui ta lõpetas ning meie lõpetasime samuti tema tegevuse uudistamise ning hakkasime sealt ära jalutama, küsis meilt, et kas tahame ka proovida. Muidugi vastasime eestlasliku tagasihoidlikkusega, et ohh ei, järgmine kord a kui olime u 200 m edasi kõndinud kahetsesime, et head lollid, tegelikult oleks võinud ju proovida. Eks peame sinna tagasi minema, ootama seda järgmist korda.

Liikusime edasi, lõhna järgi võis aru saada, et läheneme miskile loomakasvatusele, mida lähemale jõudsime, seda selgemini ütles meile nina, et tegemist on ilmselt hipodroomiga ja nii see oli. Hipodroom oli küll kinnine ja seda ma pm ei näinudki aga suur ala tallidega oli meile kenasti ülevaatamiseks näha. Territooriumile me sisse ei astunud, kõndisime mööda aiaääri. Huvitav oli see, et ühtegi hobust me ei näinud, kuigi talle oli päris palju, ei tea kas oli lõunauinaku aeg või mis, igatahes kuna sõnniku haisu oli piisavalt siis oleme kindlad, et kuskil pidid ikkagi ka loomad olema. 

Tegime kogu pargikompleksile ringi peale ning meie jaoks lõpus jõudsime mänguväljakule, millest saime ka oma osa ;)

Suur osa toidukaubast, mis me poest ostame, on ka presidendi valikus, mitte, et meil nii peen maitse oleks a seda kaubamärki kandvad tooted on üldiselt parema hinnaga kui kõik ülejäänud ;)  

Muidugi ei kuulu presidendi valikusse vaidkrõpsud ja küpsised, vaid ka vesi, maistseained, külmutatud köögiviljad, jäätis, hommikusöögi helbed/pallikesed jne jne. Pildil olevad pingviini küpsised on hetkel meie lemmikud, neid kartulikrõpse aga mina ei soovitaks, kui, siis vaid äädika sõpradele, sest seda maitset oli ülekõige tunda, hapukoore ja tilliga oldi kahjuks aga koonerdatud.

Neljapäeval istusime praktiliselt terve päeva kodus, tuuseldasime peamiselt kinnisvara turul ja sekka suts ka tööturul. Kuna ilm oli tegelikult ilus ja lubas ka järgmiseks päevaks head ilma siis otsustasime, et homme läheme randa. 

Katre leidis kuulutuse, et otsitakse maalri abilist, resümeed saata ei olnud vaja, sooviti, et helitaks otse tööpakkujale helistama. Mis siis ikka, number telefoni ja kõne valitud. Kuna Katrele ei sobi eriti telefoniga rääkimine siis olin kõrval ja üritasime ühisel jõul suhelda, kõik mis mul Katrele abiks öelda oli kribasin talle arvuti ekraanile ja sealt sai ta siis inspiratsiooni küsimustele vastamiseks :). Kõne tulemus oli see, et Katre läks järgmisel päeval enda esimesele töövestlusele, millest ta pajatab ise.
Veel helistati Katrele kuskilt, kuhu ta oli resümee saatnud ja kutsuti laupäeval töövestlusele, haljastuse erialala siis seekord. Nii et tööpakkumis jalaga segada, vähemalt Katrel ;)   

Nagu ütlesin, olime päev otsa toas istunud ja läksime õhtul kodu lähedale järve äärde (Burnaby Lake). Ilus koht oli, see osa järvest kus me käisime, oli suht kinni kasvanud, sellest hoolimata nägime seal ligi meetri pikkuseid karpkalasid ja neid oli rohkem kui 5. Seega saaks sealt ju kenasti kala püüda ja mitte nii nagu eestis karbi püük käib, et kaks päeva loobid kaladele ämbrite kaupa igast peent toitu sisse vaid lihtsalt viskad ühe söödakuulikese koos konksuga sisse, ootad max 10 min ja esimene kala konksu otsas. Pm nagu särjepüük saaremaal kevadise suurvee ajal :) 

Järve ääres oli ka karude eest hoiatav silt, seekord õnneks või kahjuks ühtegi ei kohanud.

A tagasi maisemate teemade juurde. Raha kokkuhoiu mõttes, me tervet korterit endale ei otsi, esialgu piisab ka ühest toast ja ühisköögist. Peab piisama lihtsalt kuigi jah, eks omaette korteroleks ju ülimõnna a hetkel liigne luksus. Töötades läbi erinevaid kuulutusi, leiab nende hulgast huvitavaid pakkumisi. Näiteks on kuulutusi, kus inimesed otsivad mitte korterikaaslast, vaid lausa toakaaslast, pildilt võib näha, et toas on üks diivan (ei ole lahtikäiv) ja voodi. Kui endale juba voodikaaslast otsitakse siis võiks ju enda pildi ja parameetrid ka kirja panna. Mõne kuulutuse juures ei ole korteri sisustusest pilte, on vaid pilt koerast, no tore, kui koer on armas ega siis ei olegi ju oluline, mis tingimused korteris on. Siis üks 50-60 aastane mees pakkus enda elamist kesklinnas, uhkes korteris. Minu jaoks oli see eriti kahtlane kuulutus, kuna kuu üüri hind oli poole väiksem (isegi rohkemgi veel) turuhinnast. Lisaks oli ära märgitud, et oleks väga tore, kui üüriline aitaks majapidamises. Ei tea küll mis abi tal vaja oleks. Enamus piltidel, mis kuulutuse juures olid, laiutas üürileandja ise suurelt peal, taustaks siis suts ka korterit ja vaadet sellest. Katre kirjutas sellele onule, küsis, et kas üürnik saab ikka omaette toa ja et meid oleks lausa kaks, nohh, et vaatame huvi pärast, mis ta siis vastab, a seda vastust me ei ole saanud, ilmselt ei saa kah.

Ma ei saa aru mis värk mul selle eesnimega on, juba mitmel korral, kui olen mõnele kuulutusele vastanud, tuleb vastus Tilule, mitte Tiiule :)
Siuke mõte käis ka peast läbi, et ega siinsed töötajad ilmselt meie nimede järgi aru ei saa, kas me oleme mehed või naised, resümee ju seda ei paljasta. Kui nad muidugi google otsingut ei kasuta, Katre saab ju kohe kuulsast FB-s kätte, minu puhul aga see nii lihtne ei olegi. Kuna ka sünniaastat ei ole resümeel näha (ülikooli võin ju lõpetada millal iganes) siis tegelikult, mul võiks google otsingu põhjal olla lootust saada vestlusele haljastusalale, kuna eestis on üks Tiiu Kull botaanik, isegi wikipeedias on ta olemas ;)