Aega võttis aga asja sai. Kohaliku aja järgi kl 6 õhtul, Eesti aja järgi kle 4 varahommikul maandusime Kanadas. Passikontrollis probleeme ei tekkinud, edasi kotilteti juurde ja sealt migratsiooni töötajate palge ette.
Ootame siis oma kotte, kui valjuhääldist kutsutakse reisijat Katre Tekkel kuhugi, kuhu täpselt, sellest ei saanudki aru, mis edasi toimus, eks sellest räägib Katre ise ;).
Etteruttavalt võin öelda, et Katret kohe tagasi ei saadetud ja kui olime lõpuks kotid kätte saanud läksime migratsiooni järjekorda, mis oli omamoodi koomiline, teisalt jällegi kurb, sest see oli tõeliselt pikk. Kui meie sinna kohale jõudsime siis ukse taga enam rahvast ei olnud, kui kottidele järgi läksime siis kõndisime sealt mööda ja siis oli ummik juba ukse taga. A järjekord oli siis selline, et tagumine osa rahvast seisi püsti, järjekord liikus nagu ikka lennujaamas need sabad on, ussina, järjekorras eespool olevad inimesed aga istusid ja iga minuti või vähe rohkema aja tagant tõusid püsti ja liikusid edasi, lõpuks nii ka meie, mis iseenesest oli koom. Lugesin pingid ära, neid oli kaks rida, seljad vastastiku ja ühes reas oli 45 istekohta, et nii pikk rida sis. Migratsiooni töötajaga läks suht libedalt, ainuke asi mida kontrollis oli karistusregister, mis oli tal endal arvutist näha. Katret noris tiba, et tal kiiruseületamine kirjas seal, et ega selle eest kinni ei pandud. Mina ilmselt olin nii ausa näoga, et minult lihtsalt küsis, et kuidas lood on, kas mul on karistusi, vastasin ausalt, et ei ole ja varsti oligi tööluba käes. Seekord passi seda enam klambriga ei kinnitata, vaid saab A4 suuruse loa. Et jah, ei kontrollitud kas meil on nõutud summa raha kaasas, samuti ei kontrollitud, kas meil on reisikindlustus. Migratsioonis läks meil kokku 1,5 tundi. Sattusime sinna lihtsalt kehval ajal, nimelt muu rahvas, kes seal kõik olid, olid õpilased, kes miski programmi raames maale sisenesid.
Varsti saame ka istuma, pikka aega olime järjekorras viimased, nagu pildilt näha laiutab koridoris seisureas tühjus.
Lennujaamast asusime teele skytrainiga, kui olime pileti automaadi taga siis kohe kargas kohalik juurde, et aidata, andis enda soovitused ära, kuna aga need ei ühitunud google mapi poolt kaasas olnud marsruudiga siis me seda ei julgenud kasutada, pärast oleme ei tea kus ja ja ei tea kuhu poole minna. Väidetavalt pidi meie marsruut pikem olema, a lõpuks nõustus, et võibolla tõesti see siiski mõistlikum. Skyraini kohta ütles Katre, "see nagu lõbustuspargi" :D nimelt ta istus esireas (juhti sellel masinal ei ole) ja nagu ameerikamäed a vähem üles-alla.
Kohaliku aja järgi kl 11 õhtul jõudsime elukohta, eestis oli kell selleks ajaks juba 9 hommikul, et siis kokku olime me teel alates Rootsi laevast lahkumisest 23 tundi.
Pilt veel ka Islandi lennujaamast ;)
Ja kust võib leida Katre blogi? :P
VastaKustutaJa muide, küsisime Kaspari käest, kuhu Tiiu läks, siis vastas: Kanalasse. Nii et lapse suu ei valeta ;)
Katre vähese sõnaga ju, a kui tal midagi lisada siis kribab siia :)
VastaKustutaAga kanalaga siuke lugu, et see koht kus ööbime, siia ei tohi me kanaliha tuua, ei tea mis usk see on sellel omanikul, ei teagi kas hiinlane või japs, pilukas ühesõnaga. A eile ta Katrele seda seletas, kui me kanavorste õhtusöögiks sõime. Samas kööki ei tohi kana tuua, a järelikult toas võib neid karjatada küll ja kanamunad tal ka kapis olemas.