Esimese päeva eesmärgiks oli ära käia Canada Servise asutuses, kus saame SIN numbri (sotsiaalkindlustuse number), avada pangas konto, kanda meiega olnud sularaha kontole ning hankida endale sim kaart kohaliku telefoni numbriga.
SIN numbri saime väga libedalt, kas äkki 10 min kahepeale kokku. Silma on hakanud, et riigitöötajad on siin kuidagi positiivsed, kujutan ette, et kui eestis oleks samasugune asutus, siis teisel pool lauda oleks krimpsus ninaga ametnik, olekuga mida teil siit vaja on. Selle ametniku jaoks olime esimesed eestlased, kes SIN numbri järgi tulnud. Arvas, et me oleme Katrega õed. Pangas läks ka libedalt, pangatöötaja muidugi lobises enne asja kallale asumist maast ja ilmast, äsja Vancouveris olnud tormist jne. Konto avatud, kaart käes ja raha kontol, raha mida kulub siin palju, toidupoes ikka hinnad krõbedad (nt sepikulaadne toode, nagu meil leiburilt need erinevad mitmevilja röstid, maksis 2,75 cad-1.85 euri), vähemalt üldmulje selline. Huvitav asi see, et pin koodi pangakaardile sai ise panna, nõue oli vaid, et vähemalt 4 numbrit a võib ka 5.
Telefoni number jäi hankimata, jalutasime linnas veel ringi ja väsimus kippus ikka kallale, pole nii tugevad Eesti naised midagi, reisiväsimus ikka murdis.
Õnnelik pangakaardi omanik
Panen siis mõned pildid siia, mis oleme oleme teinud, näinud jm:
Üleval ja all meie kõige tähtsamad paberid, Kadi, vaata mis tingimuste osas kirjas ;)
Esmase kodukoha kõrvaltänavad
Aurujõul töötav kell
Panen siis mõned pildid siia, mis oleme oleme teinud, näinud jm:
Üleval ja all meie kõige tähtsamad paberid, Kadi, vaata mis tingimuste osas kirjas ;)
Esmase kodukoha kõrvaltänavad
Aurujõul töötav kell
Kultuurišokk, vahetult peale vanalinna oli üks hetkel müügis olev maja, mille ümbrus oli kodutuid ja narkareid täis, Katre lausa nägi, kuidas üks endal just süstla käsivarrest välja tõmbas. Astusime paar sammu edasi ja siis selline tänavavaade. Päris kole vaatepilt, kusjuures, buss, meie ööbimiskohta liigub sellelt tänavalt ja kui linna saabusime esimesel õhtul ja bussipeatust otsisime siis liikusime sellel samal tänaval, sellest jubedast kohast vaid ühe bussipeatuse vahe kaugusel, peaks mainima, et vist vedas, et tol õhtul, pimedas, oma suurte kompsude ja kahe kuu elamisrahaga sinna ei sattunud.
Kõvad mutid, midagi pole öelda! Ning narkaritele oleksite ipponi teinud :)
VastaKustutanojahh, kindlasti,süstal kaelas aga ippon torkajale ;)
KustutaVäga tore lugemine. Ootan teilt selles osas järjepidevust. Kaks soovitust loetu pöhjal - katret rooli mitte lasta (tuleb odavam) ja narkareid söprusringi mitte lasta (tuleb tervislikum).
VastaKustutaMeil ongi siin tore ;)
Kustutaaga järjepidevusega siuke lugu, et esialgu seda saab olema, mis hiljem saab olema, eks seda ole näha.
ja täname asjalike soovituste ees