Järgmised päevad!

Hakkab juba vaikselt sassi minema, mitmes päev ja kus mida, ilmselt kolmas ja neljas päev nüüdseks seljatatud. 

Kolmas päev: 

Kuna eelmine päev jäi kohaliku kommunikatsiooniteenuse pakkujaga leping sõlmimata siis tuli seda nüüd teha. Enne aga nokitsesime enda CV-de, Kanada päraselt Resumeede kallal. Valmis me neid muidugi ei jõudnud. Nimelt eestipärase CV-ga võib siin vetsu minna ja seal seda lugeda, kui tubli, osav ja edukas ma ikka olen olnud, pärast mida on kindlasti uhke tunne ruumist välja tulla, olgu see maha jäänud aroom misiganes lillelõhnaline ;). Siin on resumeed teise ülesehitusega ja kindlasti kohe ka informatiivsemad. Isikuandmete osas on vaid nimi, aadress, meili aadress ja kontakttelefon. Seal lausa ei tohi olla sünniaega, perekonnaseisu, lastearvu ega olemasolu ega ka pilti. Tegelikult õige kah, et ei tekiks eelarvamusi, et see või teine on liiga vana, liiga lühikeste ripsmetega või paljulapseline ema/isa. Kõik on võrdsed sõltumata isiklikust elust või umbes nii. Variante on mitmeid, meie võtsime näidiseks traditsioonilise resumee.

Esimene osa on kokkuvõte sellest kui tubli, osav, professionaalne jne Sa ikka oled. Ühesõnaga ennast kiitmas keegi ei väsi.

Teises osas nimetada oskused mis Sul on. Jälle saab end taevani kiita, küll on tore.

Kolmandas osas töökohad, kusjuures iga juurde tuleb kirjutada mida reaalselt tegid, juhul kui saavutasid seal midagi uhket siis ka see tuleks kirja panna. Minu kirssideks tordil olid mitmed edutamised.

Neljandas osas haridus. Kirja panna vaid kooli lõpetamise aasta, saadud kraad, mis erialal ja kus kool asub. Kõrghariduse olemasolul sellest allapoole koole (kesk- ja põhikool) ei panda kirja, va kutseharidus.

Järgnevad osad on juba valikulised, mina panin hobid ja lisainfo. Hobid panin, kuna nende hulgas saan eputada puidutööga ja lisainfosse panin plaatimise, kui hästi ikka seda oskan ja kui mitu vannituba (+2) olen ära plaatinud.

Mina sain oma resumeega tegelt neljanda päeva hilisõhtuks alles valmis, Katrel nii hästi ei ole läinud, a viiendal päeval teeme ära, kui jaksu on. Jaks ei ole kindel, kuna päevad on meil siin väsitavad, õhtul üheksast juba lõuad laiali.

Katre ei ole ilmselgelt paberitöö inimene (pildid tehtud kahel erineval päeval/õhtul, kui ta oma resümee kallal nokitses) :D

Aga kolmanda päeva juurde tagasi minnes siis kohalikud telefoninumbrid meil nüüd olemas. Telefoni viimased 4 numbrit sai ise öelda ja kui need olid saadaval siis said erinevate pakutavate variantide vahel endale meelepärase valida. Meie valikud olid olemas. Huvitav oli veel see, et kui nt helistasin Katrele (no et ta saaks lihtsamalt  minu numbri endale salvestada) siis talle lõi numbriga koos ette ka minu ees ja perekonnanime. Proovisin kohe siis ka enda eesti numbrile helistada, et kas siis ka nii nime näitab, ei näidanud. Ei teagi, kas see nüüd riigi siseselt või teenusepakkuja siseselt, arvan, et viimane variant, igatahes Eestis võiks ka nii olla siis saaks kohe aru, kui miski tolmuimeja pakkuja helistab. 

Saame nüüd piiramatult sõnumeid saata, ka Eestisse, õhtul viiest kuni hommikul seitsmeni piiramatult rääkida (riigi siseselt) ja 300MB datat ka kasutada. Seda kõike 35 CAD (24.- euri) eest kuus. Ja loomulikult netist saame jälgida palju ja mida teenusest kasutanud oleme.

Kuskilt blogist (mitte enda omast) on meelde jäänud, et siin pidi tavaline olema, et kui miskit suuremat eset endal enam vaja ei ole siis tõstetakse see tänavale ja möödamineja võib selle endale kaenla alla võtta ja koju jalutada, sattusime ka ise ühele sellisele leiule a meil olid liiga väiksed kaenlaalused, et midagi kaasa haarata.

Käisime veel miskit parki vaatamas a seal midagi erilist ei olnud, palju huvitavaid lehti :D

Miskit musta oravat nägime, kahjuks pildile ei saanud. Tundus nagu skungi ja orava laps olevat, keha poolest nagu orav a värvid nagu sellel haisuloomal.

Eelnevalt rääkisin, et poes ikka kõik jube kallis, otsisin siis abiks olnud blogi välja ja vaat kui tore, me käisime ühes kallimas poes :D, nüüd siis odavama poe nimi teada ja läksime sinna, söögiisu tuli õnneks tagasi, jah on kallim a mitte nii kallis kui seal teises poes. Eks nendest toidupoe hindadest kriban kunagi hiljem, etteruttavalt ütlen, et lihaloomade kasvatajad on siin ilmselgelt pururikkad, järeldan seda lihatoodete hinnast.

Neljas päev:

Mässasime hommikul oma resumeedega, kuna aga ilm oli ilus siis ei saanud ju kogu aeg toas ka olla. Käisime linnas jalutamas. Kesklinna lähistel on poolsaar nimega Granville, kus on ilusaid parke ja kuulus Public Turg. Turg oli uhke, suurem osa kaubast oli toit, kuid oli ka muud. Toidud, peamiselt koogikesed olid igati uhked. Söögiputkades pakuti nii hiina kui india toite, lisask sushi ja muidugi friikartuleid.

Müüdi ka lilli, päevalilled olid väga kehvakesed. Kahjuks hinnasilti ei olnud näha.

Ilmaga nii, et pm iga päev on vihma tulnud, tuleb sabin ära ja siis jälle päike pilve tagant piilumas, vahest nii isegi mitu korda päevas, neljandal päeval aga ei sadanud üldse, vast viiendal päeval ka ei saja, vähemalt ilmateade lubas nii, eks näis. Soojakraade raske öelda.

Nagu juba teate, osades foorides roheline tuli vaid vilgub. Üldiselt on jalakäijate ülekäigud varustatud eraldi "fooriga", käekujutis kas valgevõi punane, sõltualt sellest kas võib teele astuda või mitte. Osad ülekäigud aga nende samade autode fooridega ehk siis vilkuvate rohelistega. Esimesel päeval olime juba aru saanud sellest vilkumise süsteemist, kui astusime teele "näe vilgub" ja jooksu, kui tee sai ületatud ja siis jõudis kohale, krt siin vilgubki kogu aeg.

Üks huvitav vaatepilt jäi pildile salvestamata, mees sõidab rattaga, millel külgkorv ja selles koer. See oli natuke huvitav, a eriti huvitav oli see, et ka koeral oli kiiver peas :D

 Väikse kirjaveaga