Tutvus Hiina töökultuuriga

Kuna mina olen veel töötu siis tuuseldan endiselt töökuulutustes. Nüüdseks olen saatnud 25 resümeed, neid on mul hetkel 5 erinevat, sõltuvalt siis ametikohast, kuhu kandideerin. "Hetkel" seetõttu, et mine tea, võibolla tuleb veel mõni juurde miksida. Lisaks olen nelja kohta lihtsalt kirja saatnud, et äkki on abi vaja, nende puhul oli tegemist ettevõtetega, mis tegelevad konkreetselt sellise käsitööga, millega Puidupeitel tegeles, leidsin need kõige lihtsamalt guugeldades. Ega eriti lootust ei olnudki, et keegi tööjõudu endale tahab, kuna eks need ühe-kahemehe ettevõtted ole. Üks neist neljast viitsis vähemalt vastata, et hetkel ei soovi abi, kui tulevikus peaks vastupidine olukord tekkima siis võtab minuga ühendust.

Otsustasin reageerida ka ühele sellisele kuulutusele, kus paluti resümeed mitte saata, vaid ise kohale minna. Nii me siis esmaspäeval  (28.09) läksime, Katre tuli niisama kaasa, et pärast hea edasi ostlema minna, tööriideid oli vaja, ta ju järgmisest päevast usin tööinimene.

Jõudsime kenasti kohale, üks vanem mees pani mind etteruumi ootama ja läks teada andma, et üks vestleja koha, ma vähemalt arvan, et ta seda tegi. Ootasin päris hulga aega, jõudsin juba mõelda, et ega siia vist väga töötajat enam vaja ei ole, kui ikka nii kaua lasevad passida. Lõpuks tuli üks vanem hiinlane ja küsis, et mis asja mul neile oli. Ütlesin, et tulin töökuulutuse peale, niii, no et otsin ise tööd, selle peale tehti suured silmad, aaaaa. Kuulutuse järgi otsiti puidutöölist ja mööbli valmistajat. Näitasin resümee ette, sellele lisaks enda portfolio. Mul on kaasas kaust, kus on väike ülevaade Puidupeitli tehtud töödest.  Sain teada, et ettevõte tegeleb mööbli valmistamisega. Mööbel tehakse seapuruplaatidest, kohapeal lõigatakse õigesse mõõtu, kaetakse miski plastikkihiga ja sama ka servadega. Kuna eelmises haljastuskohas ei olnud riietevahetamise võimalustki siis küsisin kuidas sellega lood seal. Pidavat olema riietusruum ja lausa eraldi ka naistele ning kuna tsehhis naisi ei tööta siis saaksin pm privaat dušširuumi. Ettevõtte juhti huvitas, et kui pikalt mul see tööluba on ja mida vaja, et seda pikendada, jäi mulje nagu oleks ta valmis vajalikke dokumente täitma. Ega vestlus väga pikalt ei läinud, tulemuseks see, et võin alustada, millal endale sobib, palk 14 CAD tunnis. Kuna järgmine päev oli mul juba Dougiga kalastus kokkulepitud siis lubasin kolmapäeval alustada. Kuidagi väga libedalt läks selle töökoha saamine.

Läksime siis endale tööriideid ostma, poole ostlemise pealt sain kõne, kutsuti vestlusele, puusseppa ametikohale, palk 20 CAD tunnis aga pean omama autot, et tööle saada. Juhul kui sobin siis äärmisel juhul pean auto soetama kahe kuu jooksul, katseaja lõpuks. Kuna mitte ei tihanud sellele võimalusele kohe selga pöörata, siis jätsin mulje, et no eks ole see autogi vast võimalik. Leppisin vestluse kokku järgmiseks päevaks, nii palju siis minu kalastamisest.

Tegemist oli ettevõttega, mis toodab kaminaid, puusseppa on neil vaja, et valmistada kaste, kuhu sisse valatakse kamina detailid. Lisaks, kui kaste ei ole vaja hetkel teha, tuleb aidata kamina detaile pahteldada ja lihvida ja spreiga värvida. Kas mul on kogemus speirga värvida, no ikka on ju, vähemalt nii vastasin, kuigi olen vaid neid aerosool sprei värve kasutanud.

Tegemist oli pereettevõttega, mille eesotsas venelased, kes tulid Kanadasse 20 a tagasi. Nüüdseks on mees surnud, kuid naine koos tütrega ajab asja edasi. Põhimureks seoses minuga oli, et kas ma ikka oskan ohutult saagi kasutada, lauasaagi (table saw). Nüüd siis on see koht, kus mul ikkagi läheks vaja ehituskoolist saadud tunnistust (kuigi eelnev info oli, et neid ei ole vaja, kuna keegi neid ei aktsepteeri), et olen seal selle sae kasutamist õppinud. Näitasin jällegi Puidupeitli kätetööd, lisaks rääkisin, et olen ka tänavakive paigaldanud ja vannituba oskan samuti plaatida. Ettevõtte omanik tundus tiba hämmingus, et kas tõesti või. Lõpetuseks hakkas ta mulle pakkuma tööd turunduses, et saaksin ametiauto, millega peaksin käima erinevatel ehitusobjektidel nende firmat tutvustamas. Palgani me ei jõudnud vaid leppisime kokku, et enne vaatame ära, kuidas ma ikka selle saega hakkama saan,  proovipäev saaks siis olema 3 tundi, kas nv-l või peale tööpäeva, selle käigus keegi spetsialist vaatab ja annab enda hinnangu, kas saaksin tööga hakkama. Kuna mul oli nv juba planeeritud siis küsisin, kas sobiks nädala sees, sobis. Reedel pidi omanik mulle helistama ja teada andma, millal spetsialist mu üle vaatab. Reedel seda kõnet ei tulnud, hetkel, kui seda blogi siin kirjutan on meil juba esmaspäev (05.10) ja hetk tagasi, pool 9 õhtul, tuli ka see kõne ja kutsuti terveks päevaks proovipäevale, ise valin mis päeval, aga see nädal. Selle töökoha pärast väike pabin lausa sees, ilmselt selle palganumbri tõttu, sest see on siiski nö enering leveli (algaja tase) ametikohal väga hea. 

Kolmapäeval, 30.09, läksin siis tööle, olin liiga varakult kohal, seega jalutasin kõrvaltänavatel ringi, kokku ligi 40 min. 10 min enne kaheksat hakkas rahvas tööle vajuma. Seda meest, kellega mu vestlus oli, ma hommikulei kohanud. Tsehhi töödejuhataja juhatas mu sisse, andis kapikese võtme, kuhu saan enda isiklikud asjad panna. Need kapikesed asuvad söögitoas. Näitas veel kus asub wc. Sisenedes hommikul tsehhi ja väljudes sealt peale töö lõppu, peab ära registreerima kellaaja. Miski aparaat kellaga, mis lööb paberile templina kellaajad, seda siis kui paberi miskisse pilusse topid.

Juhataja, kes rääkis suht kesiselt inglise keelt, no vähemalt rääkis, näitas mulle kätte, vot temaga hakkad tööle. Tüübi nimi oli Ben, nagu ma kahe tunnis pärast teada sain ja tema põhitööks oli tellimuste kokkuotsimine ja pakkimine. Et siis laotöö. Selle ettevõttega on nii, et nad on vahelaoks hiina toodetele, lisaks teevad ka ise mööblit (seda sain teada teisel päeval, kui mulle tehti väike tutvustus). Ühe toote detailid asuvad erinevates kastides, mis on varustatud koodiga. Kui tuleb tellimus, siis otsid kõik need detailid välja, teed vajalikus mõõtmes euroaluse, sätid kauba kenasti alusele, kiletad ära ja kinnitad paelaga, peale tuleb kleepida aadress, kokkupanemise juhend ja saateleht. See töö on tegelikult väga lihtne a väga ebamugavaks minu jaoks teeb selle minu nö paarimees, kellega suhtleme viipekeeles. Ta ei oska inglise keelt, kui siis vaid mõned sõnad. Tihtipeale kaob ta kuhugi ära, kolab kuskil ringi, keegi haarab tal sabast ja ta hakkab midagi muud asjatama ja mina siis passin seal nagu miski tola, midagi ei ole teha. Esimene päev oli tegelt ikka täitsa kohutav, see passimine on ju nii väsitav, oleks tahtnud ikka midagi teha ka. Tööpäev oli 8 tundi, a nii palju, kui ma sel päeval tööd tegin, selle oleks ilmselt kahe tunniga tehtud saanud. Miski hetk, kui jälle midagi teha ei olnud siis paarimees soovitas, et käi riiulite vahel ringi ja õpi numbrid pähe, no ilmselt selleks, et siis leiaksin asjad kiiremini üles. Tule taevas appi, sa näed ja ei mürista. Loomulikult ma ei hakanud seda tegema. Numbrid siis sellise ülesehitusega

 Täpselt enam ei mäleta, mida need numbri kõik mäletavad, kuid kui teisel päeval mulle tutvustav instruktaaz tehti siis seletati ka lahti need koodid. MAH tähendab värvi, antud juhul Mahagon, SLCF näitab ära mis detailiga on tegemist 36 ja 66 on mõõdud ja 29 on kõrgus, T mhhh, seda ei mäleta, a osadel on nt seal lõpus, kas sisemine, välimine, vasak- või parempoolne.

Üks riiulivahenäeb välja selline, pm peaks olema nii, et igale toonile oma vahe, a ajajooksul olen aru märganud, et vaheri vahes on lõpus paar virna ka mahagoni tooni kaupa. Sahtlid on suurtes kastides juba koos ja need kastid on suht läbisegi mujal, koos.

Peale lõunat millaski käis ka suur boss tsehhis ja mul oli siis hea võimalus küsida, et kus see riietusruum asub. Ja üllaülla, mind juhatati vetsu. Mhh, võibolla tõesti, hiinlased on kasvult väikesed ja võtavad dušši kraanikausis, minu jaoks igatahes liiga madalal see kraan. Unustasin mainida, et seal on kõik hiinlased, va 2 tüüpi, üks on valge ja teine must. See must on kõige toredam, alati naeratab kui tuleb vastu ja oli esimene, kes ennast tutvustas ja minu nime küsis, teine viisakas oli üks hiinlane, kellele otsa vaadates ei saa aru, kuhu ta vaatab, a igatahes, temaga annab tiba suhelda, kui midagi küsida, kui ta ise ei oska vasata siis otsib kellegi kes oskab. Üldiselt kõik mehed (hiinlased) seal koledad kui öö, a seesmiselt kindlasti ilusad :D. Miss universum on oma arvamuse öelnud ;)

Peale esimest päeva mõtlesin, et siia ma kindlasti tööle ei taha jääda.

Teine päev oli vähe parem, hakkasin vaikselt asjadele pihta saama, et mis ja kuidas, ega midagi ju ei selgitatud, pidi linnulennult aru saama. Ega ma ju küsida ei saa, miks nii või kuidas seda, mitte et mulle ei osata vastata, minust ei saada arugi, vähemalt paarimees ei saa ja selle aja peale, kui ma lähen kedagi tõlkima otsime, on tüüp juba asjadega edasi liikunud. Kuna tellimusi ei olnud vaja eriti kokku panna siis sai seal toodetavat mööblit kokku panema hakata. Keerasin detailidele kruve sisse, paigaldasin miskeid plõnne, kuhu need kruvid pärast ühendamisel sisse lähevad, paigaldasin hingesid ja seejärel sai detailid juba ka kokku pandud. Hea, sai väheke ka tööd tehtud, mööblivalmstaja tööd, seda ma ju sinna tegema läksin :). 

                       

 

Kolmas päev oli selline nii ja naa. Sain juba iseseisvalt mõne tellimuse kokku korjatud, ühe lausa otsast lõpuni ise teha. Siin see on, 5 sahtliboxi ;)

Kolmandal päeval tüütasin muudkui juhatajat, nii kui töö sai otsa, läksin tema juurde, et tehtud, kas või järgmise tellimuse ette võtta. Lõpuks sain jälle mööblit kokku panema hakata.

Tegelt see töö on täitsa kerge, kui välja arvata see, et mõned kastid on päris rasked. Ja mööblit kokku panna on ka tore, lastaks mul seda vaid rohkem teha. Ainuke puutöö mida olen teinud, on euroaluse ehitamine :D. Kui ma seda mööblit olen kokku keeranud siis mõtlen, et see ikka täielik hiina saast mida nad toodavad, kaua see saepuru plaati keeratud kruvi ikka midagi kinni hoiab, oleks siis tõrts liimigi juurde pandud,a ei midagi. Enamus kaupadel peaks Made in China, kusjuures isegi pappkastidel, mis veel kokkupanemata, on sama tekst peal. Seega, kui juhtute Jyskist miskit Hiinas toodetud kirjutuslauda ostma, koos sahtliboxiga, siis võibolla on just minu väikesed käekesed selle kallal suts tööd teinud :)

Neljandal päeval lisandus kaks uut asja, olin abiks serva liimisel. Töö väga lihtne, üks pistab plaadi masinasse, teine võtab teiselt poolt välja, ei pidanudki triikrauaga käitsi liimima. Teise asja saan aga nüüd enda oksustele lisada, nimelt tegin algust harktõstukiga töötamisele. Kui kõige ülemiselt riiulilt hakkasin virna alla võtma siis oli ikka kõhe küll, jube ju kogu kupatus alla lendaks, tükkideks.

A töökultuur on äge. Tööpäev algab sireeniga, kahe tunni pärast on 15 min kohvipaus. Muideks kahte sõna mu paarimees teab inglise keeles väga hästi, need on kohvi ja lõuna, kõige olulisemad sõnad vist :D. Lõuna on kell 12 ja kestab 30 min, siis kaks tundi tööd ja jälle 15 min paus. Kõik pausid algavad ja lõppevad miski sireeniga. Mis iganes töö neil hiinlastel pooleli on, kui kõlab sireen, kukub tööriist käes. Kohati täitsa haige, kaks kruvi veel kinni keerata, ei need tuleb pärast pausi kinni keerata, kohvipaus ju. Täna olin just lõuna sireeni ajal ühte kastivirna alla võtmas, mõtsin siis et ahh pohlad, võtan alla ära, a kuna ma ju veel ettevaatlikult sellega tegelen siis jõudis kaks tüüpi mulle ütema tulla, et vaja pooleli jätta, pärast teed. Nii ta siis jäi sinna

Kõikidel on iga päev lõunaks olnud eranditult RIIS, va. mina :D. 

Õpetan teile ka tiba viipekeelt. Põmm-Põmm, laskmisliigutus maa suunas - mine tee üks euroalus (kasutame naelapüstolit).

Neljapäeval kirjutas mulle ka see ettevõte, kus proovipäevadel olin, no see, kus Katre hetkel tööl ja teavitas, et neil oleks vaba üks puussepa koht, kelle põhitööks lillepottide valmistamine, bangalod jms, lisaks kivide paigaldamine aedadesse jne jne. Katrelt küsiti, kas olen tööle saanud, Katre vastas, et ei ole ja otsin puussepa kohti, eks sealt ka see kiri. A seda kohta ma mõtlen, ei tea, palk suht lahtine hetkel a tundub peaaegu sama mis hetkel seal hiinlaste juures, dollar kaks vast rohkem. Eks käin seal kaminameistrite juures proovipäeval ära, kui hiinlaste juurest ikka puhkepäeva saan ja eks siis paistab mis kuidas, kus ja kellega.