Kaminakoda

Möödunud nädala teisipäev-reede oli mul võimalus ennast tõestada kaminakojas. Mulle anti nädal, et saaksin näidata kui tubli ja kiire õppija ma ikka olen. Nädala üks päev läks kahjuks Tänupüha nahka, a nohh mis seals ikka, eks saab ka neljaga hakkama kui vaja.

Teisipäeval läksin kella kümneks tööle, ei tea miks, a miskil põhjusel pidin just nii hilja alustama. Egas midagi, hakkasin kaste vorpima. Tore oli see, et kaste tegin koos enda uue töökaaslage Codyga, kes lisaks muudele tegemistele, tegeleb ka puidutööga. Tema kaksikvend Trevor tegeleb peamiselt segu segamise ja selle vormidesse valamisega. Need vennad on siuksed huvitavad tüübid, karvased pohhuistid, patsidega muhedad hardrockipeerud, kes päris kenasti vürtsitavad seal olemist. Ilma nendeta oleks seal suht igav. 

Midagi õpetlikku Ruslan seekord ei rääkinud, üldse oli ta minuga kuidagi sõnaaher. Teisel päeval hakkasid jutusooned uuesti laienema ja muuhulgas küsis ta, et kus ma inglise keelt õppisin, kui vastasin, et koolis siis imestas, mhh koolis õppides nii hästi selgeks saanud. Nojah, mis ta seal nüüd nii hästi aga saan hakkama. Mõtlesin, et miks ta ei küsinud, kus ma vene keelt õppisin ;)

Mida päev edasi, seda iseseisvamalt mul seal lastakse asjatada. Neljapäeval tuli Ruslan kamina joonisega ja ütles, nii, siin on joonised, see on Sinu eksam, Sul on 4 tundi aega, et kogu kamina jaoks ports kaste valmis teha. Võttis ikka suts kõhedaks küll, et tõesti juba eksam või. Hakkasin siis kiiresti asjatama, nii kiiresti, et mul oli lausa jutt taga, sest no eks tahtmine Ruslanile tõestada, et vot, ka naine võib sellise tööga hakkama saada, oli päris suur. Mul lihtsalt on jäänud selline mulje, et ega see Ruslan mind sinna eriti ei taha või siis ongi ta selline jäämees. Ühtegi head sõna temalt tehtud tööde osas ei ole saanud. Ta jalutab, vaatab kuidas teed, mida teed, kobiseb vahest midagi, kontrollib tehtud töid, kui midagi valesti tehtut ei leia siis jalutab sõnagi lausamata minema. 

Aga tagasi selle nö eksami juurde siis jah. Hakkasin siis ilgelt asjalikuks ja üritasin kõiki oma liigutusi teha oluliselt kiiremini kui olin seda siiani teinud. Sahmisin nii, et tolmujutt taga. Kokku oli selle kamina tarvis vaja 9 kasti, neist 3 olid inglisekeelse nimetusega inserts. Nendega siuke kole lugu, et nende mõõtmeid mulle ette ei anta, need pean ise välja rehkendama. 

Aga süsteem ise siis selline, et põhikasti mõõdud saan lisaks joonisele ka eraldi väljakirjutatult kolme numbri näol, pikkus, laus ja kõrgus. Need mõõdud mis ette antud, on valatava detaili mõõdud, seega pean ise vaatama, kuhu pean liitma materjali paksuse ja kuhu mitte. Kui detaili laius on rohkem kui 5 cm siis enne kokku panemist lõikan vastavalt detailile välja plastiku, mille liimin puidule, seejärel naelutan kasti kokku. Kui kaks seina paigas siis võtan mõõdulindi välja ja kontrollin, et sisemõõdud oleksid ikka kindlasti just sellised, mis mulle ette antud. Juhul kui detaili laius on alla 5 cm siis katan selle tavalise teibiga. 

Plastiku või teibiga tuleb puidu pind katta, et valatav pind jääks võimalikult sile, üldiselt on tegemist pindadega, mis jäävad kamina omanikule näha ja katsuda. 

Insert kastide puhul on tegemist kastidega, mis lähevad põhikasti sisse. Milleks neid veel vaja? Eks betoonimehed juba teavad miks a teistele seletan lahti. Nimelt, kui valmis tehtud kast, nt mõõtudega 121x91x40, betooni täis valada siis nende raskete kamakate paigaldamiseks on poole rohkem inimesi vaja, lisaks on ka betooni kulu poole suurem. Lühidalt öeldes, ei ole otstarbekas kogu kasti seguga täita. 

Et perenaised ka aru saaksid siis lähenen asjale teise nurga alt, praktiliselt. Võta kaks kaussi, üks suurem, teine väiksem. Vala suuremasse nii u 1/3 vett. Nüüd võta teine, see pisem kauss ja aseta see veega kaussi, suru kausi servad kohakuti, servad ühele kõrgusele, kinnita need ja aseta sügavkülma. Kui vesi on jäätunud, eemalda mõlemad kausid. 

Sama teeme meie kaminakojas nende kastide ja seguga (kauss=kast, vesi=segu, jää=betoon) vahe vaid selles, et kastid tuleb ära lõhkuda, et kuju võtnud detailid kenasti kätte saada. Selleks et pärast saaks sisemise kasti lihtsamini kätte, tuleb selle ühele otsale ja servale lisada penoplast, suurte detailide puhul on vaja kõik küljed ja servad sellega katta.

Betooni paksuseks tuleb väiksemate pindade puhul arvestada 2,5 cm ja suuremate pindade puhul 3,7 cm. Need teisiti öeldes 1 ja 1,5 tolli. Jahh, paraku pean kohati ka tollidega arvestama, paar lihtsamat joonist olengi tollides saanud. Et ikka kerulisem oleks ju  :D. 

Aga selle eksami juurde tagasi tulles sis olin suht kindel, et ega neid sisemisi kaste ma valmis ei jõua. Ma ei olnud neid eelnevalt ise välja ka lõiganud, jah, olin neid kokku pannud a  Cody oli eelnevalt detailid välja lõiganud. Tegin siis tuhat arvutust ja lõikasin värisevate südame ja kätega detailid välja. Värin oli sees,kuna ega 100 protsenti ei olnud ju kindel, kas said ikka õiged mõõdud või mitte. Tund enne tööpäeva ja nö tähtaja lõppu hakkas mulle tunduma, et äkki ikkagi jõuan kogu kupatuse valmis ja läks nii, et 5 min enne viite saingi kõik valmis. Mõõtis mis see Ruslan seal mõõtis, a kõik olid õigesti tehtud. Tuli siis jutuga, et mõõdud kõik ilusti õiged AGA, üks nael on halvasti. Njah, oli jah suts kehvasti a nohh see tuli eemalda ja oligi asi klaar. Õnneks suurt numbrit ta sellest ei teinud. 

Mis sellesse tolmujutti puutub, mis mul töö tegemisest taga oli, siis nahk oli ikka täitsa märg. Aga nohh, tegemist oli ju ikkagi eksamiga ja sel puhul ongi ju ikka tavaks korralikult higistada.

Reedel ütles Ruslan sellise lause: "Peab Sulle siia uue ja korraliku mõõdulindi ostma", uurija instinktid hakkasid kohe tööle, et kui nüüd Ruslan ütles mida tõesti ikka mõtles ja mina sellest õigesti ka aru sain siis hakkas tunduma, et see nädalane enda näitamine võib veel hästi lõppeda. Korraks käis ka omanik üleval saeruumis naeratamas ja küsimas kuidas läheb. Üsna varsti tuli Ruslan ja ulatas mulle kaks paberit. Üks oli tööleht ja teine töö ülesanded, midagi nagu ametijuhendi sarnast. Tööleht siis selline asjandus siin, mis antakse iga tööpäeva algul ja sellel on kirjas päevas ettenähtud tööd ja igale konkreetsele tööle kulutatav aeg, mille taga tühi lahter, kuhu tuleb hiljem märkida, kui palju aega reaalselt kulus. No nüüd tundus juba küll, et enam ei saa olla kahtlust, tundub, et saab tööle. Pausi ajal saatsin Katrele juba rõõmusõnumi, et tundub nii, et ta võib välja valida aja millal Rickysse sööma läheme. Nimelt lubasin talle, et kui ma selle töö saan siis lähme minu kulul nimetatud grillbaari sööma ja ta võib seal valida mida iganes tahab, ei mingeid piiranguid. Peale tööpäeva oli veel kavas kohtumine omanikuga, mille käigu selgus, et mind pannakse veel kaks nädalat proovile ja siis otsustatakse, kas saan sinna tööle või mitte. Et siis need kaks nädalat saavad olema nagu päriselt. No ma ei tea, ma nagu see esimene nädal juba ei mänginud vaid töötasin nagu päriselt :). Lisaks pean ma selle kahe nädala jooksul peaaegu poole ajast töötama viimistlemise juures, see on siis betooni lihviminine, defektide parandamine ja lihvimine. Ilmselt ka värvimine. Njahh, nii paljuks seda rõõmu siis oligi :) a nohh, vähemalt 2 nädalat veel, hea palgaga töökoht olemas, elame näeme mis saab, ei hakka siin midagi ennustama.

Tegin mõned pildid siis ikka ka

Siin siis mõned kastid, nii välimised, kui inserdid. See punane on samuti teip, millega katame inserdi puidupinnad, sõltumata pinna suurusest. Insertide puhul lihtsalt seda plastikut kokkuhoiu mõttes ei kasutata, kuna see sisemine pind ei jää näha ja seetõttu ei pea see ja ideaalne väljanägema.

Puidutöö tuba

Vaade puidu töötoast valamisruumi 

Kõige ilusam ruum selles ettevõttes. Esimesel päeval jäi mul suu lahti, et kas tõesti või, selline wc. A tõesti, see ongi wc, a õnneks ma saan kontori oma kasutada, kus ikka oluliselt heledamad tingimused. Valgustusega küll on hetkel probleemid, a akutoitel "taskulapm" annab piisavalt valgust.