Point Roberts

19 augustil läksime nädalavahetuseks Ameerikasse, mis see siis ära ei ole, kes läheb Haapsallu suvitama, meie läksime Point Robertsisse. Tegemist Washingtoni osariigile kuuluva pisikese tükisesega, mis tundus enamjaolt suvituspiirkonnana. Katre ütles tabavalt, et nagu Muugale oleks sattunud. Suvilad väikestel kruntidel, üksteise külje vastas. Ühel naabril on seal suvila ja sinna me ennast sisse sättisimegi. Kambas olid lisaks meile veel Kate, Patti, Rhonda ja üks trennikaaslane Christine. Nagu siinkandis kombeks, veetsime õhtu lauamänge mängides. Kui seltskonda on kaasatud alkohool siis mängud ei ole kindlasti mitte male, kabe ega reis ümber maailma vaid ikka sellised, kus peab piinlikke asju tegema ja oma varjukülgi avama. Igatahes lõbus oli.
Laupäeval tegime linnale tiiru peale, kaua see aega ei võtnud :).
Peesitasime rannas, vesi oli kaugel, kuna oli mõõna aeg. Me Katrega trügisime ikka vee äärde, mingi hetk jalutasid ülejäänud ka järgi. Mina peesitasin kaasakantaval rannatoolil, Katre viskas enda rätiku maha ja läks miskeid dollari karpe otsima.

Vot selliseid: 

Miski hetk hüüti mulle, et heii, vesi tõuseb. Minuga oli kõik ok aga Katre saunalina juba vaikselt ujus. Katre ja minu jaoks oli see tõus uus ja huvitav asi ja veel nii kiiresti. Vedasime oma kodinad rannale lähemale, ega kaua ei läinud, kui pidime jälle edasi (tagasi) liikuma. 

  

Nii me seal siis päevitasime, ühe jalaga Ameerikas, teise jalaga Kanadas.

 Vasakul Kanada, paremal Ameerika

Pärast väsitavat päeva läksime Katrega poodi joogipoolist tooma, jõudes tagasi, olid terassile tekkinud õhupallid ja silt "Palju Õnne Sünnipäevaks, inglise keeles loomulikult. Et siis väike üllatuspidu. Peagi saabusid veel üks trennikaaslane ja treener. 

Siin on väga popp mängiga õlle pongi (beer pong)

Sain selgeks ka õlle shoti. See käib nii, et õllepurgile tehake alla serve noaga auk, stardipauk kõlab, kui purk avatakse selle avamise kohalt. Kes esimesena purgi tühjaks imeb, see on võitja.

Ja nii see kulges.

Kütuse hinnad olid toredad (USD on pm Euroga ühel tasemel), a ja kui tankimise ajal igav hakkab siis võib telekat vaadata:

Et siis jah, 67 senti liiter ja olen kindel, et see koht ei ole odav koht.

Piiril probleeme ei tekkinud, minnes oli vaid väike viivitus. Meil oli kehtiv esta küll olemas a selgus, et see kehtib vaid siis kui lennukiga USA-sse sisened, kui maad mööda minna siis vaja uut viisat. Seitsme dollari eest saime passi "visa waiveri", mis kehtib novembri keskpaigani. 

Linna teisel küljel olev rand oli jalutamiseks mõeldud:

Oii, kus seal vedeles väärt materjali :P

Selliseid Kanada ja USA lippe lehvis palju. Tegelikult ma ei saa aru, milleks USA-l on seda pisikest tükikest vaja, kas tõesti laekub makse nii palju, et tasub piiri ülal pidada, lapsi läbi Kanada Ameerikasse kooli transportida. Kunagi olevat seal kool olnud, nüüd enam mitte.

A tore väike linnake oli :)