Duncan I

Eelmine kuu oli korterikaaslase sünnipäev, mis langes nädalavahetusele, mil nad oma jalka tiimiga osalesid turniiril, kohas nimega Duncan. Meid võeti fännideks kaasa. 
Duncan asub Vancouveri saarel, Vancouverist läänes. Saarele pääseb praamiga. Sadamas oli tunne, nagu läheks Saaremaale, sõit ise aga kestis nagu läheks Hiiumaale.
Ööbimiseks oli võistkond maja rentinud, meie võtsime enda maja kaasa, magasime telgis.

Ega seal Duncanis üle ühe päeva midagi teha ei ole, kuna turniir kestis kaks päeva siis jagasime enda käimised kahele päevae, et mitte tervet päeva staadionil istuda ja õlut libistada. 

Mis me siis ära nägime seal!

Duncanit nimetatakse Totemite linnaks. Totemid on need üüratutest palkidest välja raiutud kujud. Kesklinnas oli neid tõesti igal sammul.

Duncanis asub maailma (seda võib ilmselt julgelt väita) kõige suurem hokikepp:

Reaalselt on see kepp ikka sirge, kuna aga teadupärast maakera on ümmargune siis selle mõjutused avalduvad ka panoraam võtetes.

Ei puud ka selle linna ümbruses rahvuspargikesed:

Pukkidest sild-raudtee, nimega Kinsol ( Historic Kinsol Trestle), ehitati aastal 1920, selle kõrguseks on 44 m, pikkus 188 m. See eshitati eeskätt selleks, et tsivilisatsiooni hiiglaslikke palke transportida. Viimane rong ületas selle aastal 1979.

Vahetult enne Duncanit, sattusime huvitavasse, aastate tagusesse "linnaossa", praeguses ajastus võiks seda nimetada turistilõksuks ;)

Omaette vaatamisväärsuseks on sealkandis Cowichan Bay oma kitsa tänava ja ilusa vaatega.

Igale võistkonnale oli olemas ka teema, mida järgida, meil oli piraadid. Egas meie fännidena ei saanud siis ka kostüümideta olla. Meie tiim ei teadnud, et oleme ettevalmistanud ja kui staadionile läksime siis pm kogu tiim jäi suu lahti vaatama, kes need piraadid on, nad ei tundnud meid ära, on ju harjunud meid blondidena nägema.