Kuidas meil läheb: Uues kohas ja krabitamas

Panime endile märtsiks kaks eesmärki. Leida uus elamine ja osta auto. Kui kõike ei jõua, tee pool aga tee korralikult. Nii ka meie. Täitsime 50 %, parem pool, kui mitte midagi. Oleme uut elukohta tegelikult juba mõnda aega otsinud. Põhjuseid kaks, üks neist asukoht ja teine Taku. Inimest õpib kõige paremini tundma temaga koos elades. Nüüdseks tunneme Takut juba nii palju, et väga ei tahagi temaga enam koos elada.

Asukohaga selline lugu, et asume töökohtadest päris kaugel, lisaks ajale, kaotame ka raha. Nimelt ühistranspordi "kaart" jaguneb siin kolmeks tsooniks.

Mida rohkemaid tsoone kasutad, seda kallim on pilet. Taku juures oli kodupeatuseks Surrey Central, Katre töö peatus (Skytrain, sealt edasi veel bussiga) 22 station, minul Metrotown.

Ühe tsooni kuupilet maksab 91 dollarit, kahe tsooni oma 124 ja kolme tsooni oma 170. See tsoonindus kehtib skytrainile ja seda nädala sees. Bussid on kõik ühe tsooni hinnaga, nädalavahetustel ka rong. Taku juures elades, läheb meil vaja kahe tsooni piletit (elame kolmandas, töötame teises). Seega mõtekas oleks teises tsoonis elada.

Märtsi keskpaigas oli meil õhtune istumine korvpalli trenni rahvaga, tagasiteel oli üks pallur nõus meid lahkelt rongile viskama, autoga siis ikka jah. Teel tuli jutuks, et otsime uut elukohta ja saime kohe ka pakkumise. Tuba mida pakuti asus New Westminstris, Skytraini peatus Columbia. Paar päeva hiljem käisime korterist vaatamas ja 1 aprill kolisime sisse. Üüri maksame nüüd 100 dollarit vähem, kuupilet 33 dollarit odava,seega õlle jaoks jääb rohkem raha, eriti Katrel, kes meil siin õllesõbraks hakanud. Ennist sõitsime vaid ühe rongiga, Expo Line, nüüd saame ka Millenium liini kasutada, seega rong mis peatusesse tuleb, sellele võib julgelt peale astuda, ei pea ootama ega valima. Tööle ja tagasisõit lühenes 15 minutit, abiks ikka. Toast rongijaama jõuab rutem kui viie minutiga.

Kes tahab google mapi tänavapildilt uudistada, milline meie uus kodu välja näeb siis aadress on 509 Carnarvon, New Westminster.

Uues kodus tunneme ennast kodusemalt kui eelmises kohas. Korteriomanik on nii lahke, et ta aitas meil lausa kolida, tuli autoga asjadele järgi ja esimesel õhtul ootas meid ees veel ka õhtusöök. Lisaks kahele korterikaaslasele Rhondale ja Pattile, on siin veel lisaks kaks kassi, Chekers ja Phoebe (just,Taku ühel koeral oli sama nimi). A tundub, et kassid käivad kakal seal kus ettenähtud, seega Katre ei pea enam kartma, et mõnel ilusal hommikul hunnikusse astub.

Esimesel nädalavahetusel uues kodus, käisime korterikaaslastega krabitamas. Pole küll sama mis kalastus a asi seegi.

Kaasavõetavate krabide alammõõtu ma enam ei mäleta, a no ikka oli :D. Tasuks veel ära mainida, et krabinduses toimub sooline diskrimineerimine, kaasa tohib võtta vaid isaseid. Traditsioonilisi sootunnuseid ei ole vaja jalgevahelt otsida, mõlemal on kõhu all kolmnurkne muster, isastel on see kitsas. Püük ise lihtne, viskad püünise toiduga vette ja ootad, tõmbad krabisid täis püünise veest välja ning loobid nad tagasi, kui tuleb suuremaid kui alammõõt, siis see läheb ämbrisse keetmist ootama. Üritasin ka kala püüda a konksu otsa sattusid vaid krabid.

Kaasa tõime kolm krabi, seega saime maitse suhu.