Antropoloogia muuseum 5Märts16

Katrel tuli töölt koju sõites vaim peale ja ta kirjutas väikese blogipostituse.

Laupäeval otsustasime, et käime muuseumis ära ja muuseumiks oli antropoloogia. Antropoloogia on teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist. Antropoloogia on ka teadus inimesest kui ühiskondlikust olevusest, kultuurikandjast. Eelkõige on tegu võrdleva teadusega, mis ei piirdu ainult traditsiooniliste ühiskondade kirjeldamisega, vaid üritab välja jõuda sügavama tunnetuseni inimese olemusest üldse.

Sinna sõit võttis u 1,5 h ühistranspordiga, et teil tekkis ettekujutus siis sõidaks nagu Tallimmast Pärnusse :P, Vancouver on ikka mastaabilt väga suur linn, võrreldes meie Tallinnaga versus sipelgas ja inimene. Aga see selleks, lähme antropoloogia muuseumi juurde tagasi. Väga huvitav oli näha erinevate mandrite esivanemate käsitööd. Vaatamiväärsusi oli alates vibunooltest lõpetades värviliste maskideni. Ja meil joppas sellega, et sel samal päeval toimus üritus, kus esinejad laulsid ja tantsisid indiaanlaste kombeli.
Peale muuseumi külastust suundusime randa, mis asus just muuseumi lähedal. Loodus oli seal metsikum võrreldes teiste randadega, kus oleme käinud. Ja me ei olnud ainukesed, kes avasid rannahooaega. Neid kevadekuulutajaid oli palju ja osad neist olid Aadama ja Eeva kostüümides. Vesi oli suht külm, et ei hakkanud riskima oma tervisega, tegelt oleks tahtnud küll minna, aga haaranud kaasa ujumisriideid, eks järgmise korrani.
Ülikoolilinnakust räägib lähemalt blogi autor ;)

Omalt pool lisan veel, et kõnealune muuseum asub British Columbia ülikoolilinnakus. Tegemist 4 ruutkilomeetri suuruse linnakuga, kus üliõpilastele on elu igati mugavaks tehtud. Saab süüa, saab juua, saab tantsugi lüüa. Linnak asub Vancouveri kesklinnast poole tunnise bussisõidukaugusel, see on kolmest servast ääristatud väikese metsaga ja neljandas küljes paikneb ookean.

Seal ookeani poole peal asub rand nimega Wreck. Tegemist ilusa rannaga, kahju, et suvel sinna minna ei ole mõtet, kuna tegemist rannaga, kuhu armastavad nudistid koguneda. Juba seekord oli paar kampa kohal, kes olid endilt kõik riided maha visanud. Tegemist kohati nagu pankrannikuga, randa pääsemiseks ja sealt ära minemikseks tuleb sadu ja sadu trepiastmeid seljatada. Lugesin üheotsa omad ära, sain üle 400.

Teel randa

Kevad on meil täies õies (kirsid)

Lõpetuseks üks nali, vaatasin ENSV-d ja sealt see kõrva hakkas, minu meelest väga naljakas. 

Tüüp ehitas tikumaja ja küsis "Mis Sa arvad, mis juhtub, kui ma tiku süütan?" "Taku muutub kurvaks" :D