Halloween

Oktoobrikuu viimane päev on siin väga kirju, nimelt tegemist on Ameerikaliku Mardipäevaga ehk Halloweeniga, mille raames aetakse endale kõikvõimalikud kostüümid selga ning minnakse välja. Lisaks ehivad eramajade omanikud enda maju ämblikuvõrkude, kõrvitsate ja kõikvõimalike muude aksessuaaridega. Seda kindlasti mitte kõik a paljud.

Halloweenile eelneval õhtul käisime lõbustpargis, kus toimus igaaastane Halloweenile pühendatud üritus nimega Fright Night (õuduste öö). Lõbustuspark on tegelikult juba oktoobris suletud aga nimetatud ürituse raames, mis toimub paar nädalat, on uksed avatud. Kuna saime exit roomis hamba "verele" siis läksime ka Fright Nightile. Pilet üritusele maksis 34.-, selle eest said külastada 7 õuduste tuba, lisaks 15 lõbustuspargi atraktsiooni. Veel toimus seal kahe mehe etendus.

Kõige igavamaks kujuneski see etendus, me ei viitsinud seda isegi lõpuni vaadata ja eks ka aega ei olnud eriti. Otseselt miskit ajalimiiti ei olnud, va see, et park suleti kell 1 öösel, kuid kuna jõudsime sinna alles kella üheksaks ja õuduste majade järjekorrad olid korralikud, siis lihtsalt ei saanud aega raisata igast "ninnunännule" ;).

Et sis nagu selline asi, millele eelnes meeletult juttu. Härrad härrad, vähem loba, rohkem tegusid ;) Kuigi jah eks neile ilmselt makstaksegi palka just lobisemise eest.

Külastasime kahte õudustemaja, neist ühe järjekorras olime u pool tundi. Tegelikult oli võimalus igale atraktsioonile ja majja ka eelisjärjekorras saada, kuid selleks oleks pidanud pileti eest 74.- dollarit välja käima. Mis seal majas siis oli? Esimesse majja sisenesime kuuese kambana, kuna tempo oli meie arvates liiga kiire siis raputasime endid seltskonnast maha, see põhjustas agaomakorda selle, et majas olnud hirmutajad, ei oodanud meid, mitte et me neid oleks hirmutama hakanud, a nii mõnelgi juhul, nägin, kuidas kamba viimast hirmutati, seega, sealt mulle vähemalt ohtu ei olnud, kunasel hetkel oli Katre viimane, siis temal aga küll :). Jalutasime sis seal ühest toast järgmisesse, midagi väga hirmsat neis ei olnud, mõned poolikud jalad, käed, verised pead, saagale nimega Saag oli üks tuba pühendatud jne. Ühes koridoris rippus päris mitu keha ja nende vahelt läbi pääsemisekes pidi neid puutuma, päris vastik oli, sest no tõesti ei teadnud ju kas need kõik on ikka nukud. Kuna tundus, et meid väga ei ehmata siis võtsin ohjad enda kätte ja ühel korral tegin ise Katrele "külma", ehmus küll, seega närvid korras. Vahetult enne väljapääsu oli huvitav sillake, mis asus nagu torus ja selles valgus liikus, tegi nagu ringe, mille tulemusena tekkis tunne, just nagu kalduks jalgealune küljele ja seda lausa niipalju, et vajusin enda küljega, täiega, käsipuule. Väga huvitav kohe, kuidas aju sedasi siis tööle hakkas, ilmselgelt seisis jalgealune ju tegelikult paigal.

Teise majja lasti meil kahekesi siseneda, eks sellevõrra oli tiba närvesöövam, kuna ei teadnud ju kust mis pauk tuleb. Mõned kohad ikka ehmatasid ka a üldiselt siuke mitte kõige hirmsam, ilmselt ootasin midagi hullemat :). 

Majades oli reegel, et külastajad ei puutu elus eksponaate ja nemad ei puutu meid.

Kuna need kaks maja, mida me külastasime olid suht ühtekad ja aeg näpistas tagumikust päris kõvasti, otsustasime, et rohkem maju ei külasta ja läheme hoopis lõbustuspargi atraktsioonidele. Jõudsime külastada kolme, neist viimane ostutus tõeliseks maiuspalaks. Tegemist oli puidust raudteega.

Minu arvates oli see aga nagu mini ameerika mäed. Saime sõidu ajal küll vihma kaela, kuid sellegipoolest oli see väga tore elamus.

Järgmisel päeval külastasime kostüümipoodi, ostsime endile hilbud selga, õhtul tegime mulle väikse meigi ja läksime Granville tänavale Vancouveris. Tegemist tänavaga, mis suletakse nädalavahetustel liikluseks, kuna seal on palju baare ja klubisid. Enamus rahvast tänaval oli kostümeeritud. Palju toimus pildistamist, ka meiega. Kohati oli see lausa tüütav. India reis meenus "vabandage, kas ma tohiks Sinuga pilti teha" :D. Et ega see staari elu ei olegi nii kerge :)