esmaspäev, 9. mai 2016
Tubli festival
Kevad on siin juba täielikult võimust võtnud. Vihmaseid päevi jääb ühe vähemaks, praktiliselt ei olegi, päike pidevalt lõõmab ja kütab. Pigem ütleks lausa, et nagu suvi oleks käes. Sooja on 15-20 kraadi, paar nädalat tagasi viskas ühel päeval lausa 30 kraadi. Mul töö juures lõunatamise paigas (teen seda ilusate ilmade puhul õues) ühes kohas juba rohi sutsu kõrbenud.
Meist 60 km kaugusel, kohas nimega Abbotsford, toimus tulbi festival. Korterikaaslased olid puhkusel Austraalias, nende uhke auto aga parklas. Kuna selle kasutamise luba oli olemas, ajasime aga masinale hääled sisse ja kimasime lillede poole.
Minu jaoks ei olnud tegemist tavapärase festivaliga. Ütleks hoopis, et käisime tulpe täis põldu vaatamas.
Keset põldu oli äri püsti aetud. Põllu servas parkla, 5 dollarit parkimine, sissepääs inimesele 5 dollarit. Vetsud olid tasuta. Lisaks oli muidugi kohale veetud ka mitu burksi putkat, festival missugune.
Jube palju hiinlasi oli, nagu miski kokkutulek, ei teagi miks.
Ilus oli.
Kuna eelnevalt oli sadanud siis teadagi, põld oli sopane. Et aga enda ilusate uute käimadega puhtalt koju tagasi jõuaks siis müüdi põllu servas sussikesi, ilusad kas pole.
Üks varastatud pilt ka, internetist siis
Ameerika jalgpall Kanada stiilis
Esimesel nädalal uues kodus, kutsus Rhonda meid jalkatrenni. Mhh, miks ka mitte. A siinne jalka ei ole mitte selline nagu meie jalka, et pall ilus ümmargune, söödad seda jalaga teisele mängijale, käega tohib mängida vaid väravavaht. Siinses jalgpallis väravavahti ei ole, on söötja, ründajad, kaitsjad ja lööja (jalaga). Palli on ka keegi kogemata lõmmi istunud.
Vot sellised erinevused siis. Väljakul on korraga 14 mängijat , 7 ühes 7 teises tiimis.
Eesmärk on palliga jõuda väljaku teise otsa ja saada touchdown. Palli loobitakse käega, jalaga lüüakse vaid harvadel juhtudel, a seda tuleb siiski ette. Mäng on väga sarnane Ameerika jalgpallile, peamine erinevus on selles, et külakuhja väljakule ei tekitata. Palliga mängija võetakse maha leebemalt. Nimelt igal mängijal on vöö, millel kahel küljel "lindikesed", kui vastasmängija saab ühe lindi kätte peatatakse mäng ja see jätkub uue rünnakuna sellelt kauguselt.
Ma ei hakka vast täpsemalt neid reegleid seletama, üldiselt on vast asi selge.
Esimeses trennis saime üldfüüsilisega kenasti hakkama, kui mänguks läks siis oli tiba raske, sest ega ju eriti reegleid ei teadnud. A mida aeg edasi, seda rohkem hakkasime asja taipama. Korraliku ülevaate reeglitest saime sama nädala nädalavahetusel, kui käisime ühte mängu vaatamas. Pärast seda oli palju arusaadavam trenni kaasa teha.
Tol päeval kui käisime mängu vaatamas, oli pärast võistlust tiimikaaslastega väike grill. No kui grill siis grill. Nagu õigele eestlasele kohane, marineerinisin meile känaka liha kaasa. Olime ainukesed lihaga, ülejäänud grillisid hot doge. Siin üldiselt ongi nii, et kui on grill siis kas grillitakse burgereid või "kuumi koeri". A tundub, et neile maitseb siiski ka grill liha, sest kõik söödi ära. Tegelikult, ega poes ei ole ma ka eriti marineeritud grillliha müügil näinud on vaid mõned sordid vorstikesed.
Mis selle grilli juures aga meie jaoks kummaline oli, oli koht. Sealsamas väljaku kõrval, süüdati gaasigrill ja läks andmiseks, seda ajal, kui teised võistkonnad mängisid oma mängu. Küsisin küll, et kas me natukenegi eemale ei astu, polnud vajadust, milleks.
Nii me siis seal grillisime, kui teised tegid sporti.
Vot sellised erinevused siis. Väljakul on korraga 14 mängijat , 7 ühes 7 teises tiimis.
Eesmärk on palliga jõuda väljaku teise otsa ja saada touchdown. Palli loobitakse käega, jalaga lüüakse vaid harvadel juhtudel, a seda tuleb siiski ette. Mäng on väga sarnane Ameerika jalgpallile, peamine erinevus on selles, et külakuhja väljakule ei tekitata. Palliga mängija võetakse maha leebemalt. Nimelt igal mängijal on vöö, millel kahel küljel "lindikesed", kui vastasmängija saab ühe lindi kätte peatatakse mäng ja see jätkub uue rünnakuna sellelt kauguselt.
Ma ei hakka vast täpsemalt neid reegleid seletama, üldiselt on vast asi selge.
Esimeses trennis saime üldfüüsilisega kenasti hakkama, kui mänguks läks siis oli tiba raske, sest ega ju eriti reegleid ei teadnud. A mida aeg edasi, seda rohkem hakkasime asja taipama. Korraliku ülevaate reeglitest saime sama nädala nädalavahetusel, kui käisime ühte mängu vaatamas. Pärast seda oli palju arusaadavam trenni kaasa teha.
Tol päeval kui käisime mängu vaatamas, oli pärast võistlust tiimikaaslastega väike grill. No kui grill siis grill. Nagu õigele eestlasele kohane, marineerinisin meile känaka liha kaasa. Olime ainukesed lihaga, ülejäänud grillisid hot doge. Siin üldiselt ongi nii, et kui on grill siis kas grillitakse burgereid või "kuumi koeri". A tundub, et neile maitseb siiski ka grill liha, sest kõik söödi ära. Tegelikult, ega poes ei ole ma ka eriti marineeritud grillliha müügil näinud on vaid mõned sordid vorstikesed.
Mis selle grilli juures aga meie jaoks kummaline oli, oli koht. Sealsamas väljaku kõrval, süüdati gaasigrill ja läks andmiseks, seda ajal, kui teised võistkonnad mängisid oma mängu. Küsisin küll, et kas me natukenegi eemale ei astu, polnud vajadust, milleks.
Nii me siis seal grillisime, kui teised tegid sporti.
Tellimine:
Postitused (Atom)