Hääd Jõulu ja veel paremat Vana-Aasta lõppu!

Tundub nii, et see aasta läheb jõulutunne küll suure kaarega meist mööda, minust kindlasti. Olgugi, et ümbrus on ehitud, tänavatel puud kaunistatud, eramajad veelgi uhkemad, korter kus elame (va meie tuba, kus on vaid üks väike pärjake) on ehitud ja väike plastikust kuusepuu toanurgas. Verivorsti samuti pole a selle olemasolu ilmselt ei päästakski. Hapukapsas täitsa olemas, Ikeast sain ka piparkoogimaja, piparkoogid olid kahjuks müüdud a need maja detailid maitsevad ka väga heasti. 

Praktiliselt iga päev sajab vihma, lumest pole lõhnagi, tänaval võib ikka ja jälle näha lühikestes pükstes inimesi, kusjuures täna hommikul alles nägin ühte ja õhtul rongis ka :D Lumega tegelt selline lugu, et selge ilma korral võib seda mägedes isegi näha. Möödunud laupäeval plaanisime lauatama minna a jäi ära. Me võime ju plaanida a räägitakse, et keegi teine juhib. Olin laupäevaks olnud nädal aega tõbine, see sai alguse kurguvalust ja jätkus korraliku nohuga. Hirmutati juba põskkoopa põletikuga. Kui nädal oli juba tatti ninast välja vajunud ja olin küüslauku vastu toppinud pöördusin apteekri poole, kes soovitas lähtuvalt haigusnähtudest ka tabletid, mis olemise inimlikumaks tegid a väike nohu ikka veel kallal. Aga jah, mäkke, lumele me seekord veel ei jõudnud, eks uuel aastal kindlasti.

Siin ei ole seda kommet, et pühadeeelne tööpäev oleks lühendatud, vist ei ole, vähemalt töökaaslane Trevor ei olnud küll sellest kuulnud. 

Aga jah, minnes selle jõulutunde juurde tagasi siis kuna seda niikuinii ei tule, üldse on see aasta need jõulud oopis teistsugused, Katrel tööhooaeg landscaperina läbi ja minul kollektiivpuhkus siis põrutame jõuluks  ja aastavahetuseks palmi alla tagumikke grillima.

Arriva Tequila, Mehhikosse, Yukcatani poolsaarele, Kariibi mere äärde. Kolm esimest ööd oleme Cancunis, sealt edasi vast Tulumisse ja seejärel Playa Del Carmen, kus võtame ka uue aasta vastu. See ilutulestik ja melu võib siin Vancouveris aastavahetusel jah igati uhke olla a me ei hakka siiski selleks ajaks tagasi tulema, vihm päikese ja sooja vastu ikka ei saa. Saame sellevõrra 4 päeva rohkem jalgu merevees leotada.
Huvitav reis tuleb, pole varem nii käinud, et vaid käsipagas kaasas ja ööbimiskohti samuti ei ole ette kinni pandud, va siis need esimesed kolm ööd. Kuuse alla vast ei jää a palmi alla jäämine võib juhtuda küll ;) Lennuk stardib ni u 8 tunni pärast, liigume 2 tundi Eestile lähemale, need kaks tundi siis ajavööni järgi. 

Aga meie poolt teile Ilusat Jõuluaega ja lustlikku aastavahetust, Head Uut aastat muidugi ka.

Meie toa jõulumelu

Teine advent seebivahus.

2 advent oli meil päev jõuluteemalisi üritusi täis bukitud. Päevaplaan nägi ette, et kella üheks läheme Vanvouveri kesklinna jõuluparaadile, sealt kirikusse jõululaulude kontserdile, seejärel jõululaadale ja õhtul vaatame ehitud CocaCola veoautode kolonni.

Esimene ja viimane üritus oli meie endi initsiatiivil. Kirikusse ja turule meelitas meid aga Taku, kes oli varem neil üritustel osalenud ja teadis, et tegemist väärt asjaga. Kontsert oli küll tasuta, kuid selleks, et kindlasti sinna koht saada tuli piletid ettetellida. Taku tegi Fb-s valitud seltskonnale üleskutse ja ports inimesi oli paadis. Toimunud vestlusteste mahukusest järeldasin, et toimus miski meeletu orgunn. Ma päris kiiresti lihtsalt loobusin nende sõnumite lugemisest, viisakusest aga vestlusest ei lahkunud. 

Andsime Takule kella 10 ajal teada, et tuleme ise kiriku juurde. Ahahh, selge, okei, olge siis poole kolmeks kohal (algusaeg oli 3), et ta on Tikuga järjekorras, kõik piletid on ühel lehel välja prinditud Tiku käes. Selged pildid. Vahetult enne kodust lahkumist helistas Tiku ja uuris, kas me ikka läheme paraadile ja kui tahame siis ta annab meile kontserdi piletid ka kätte. Tundus väga kummaline teema a no ok, ju siis tahtis ta meiega lihtsalt suhelda või midagi.

Seejärel avastasin, et Doug oli mulle sõnumi saatnud, et kas me ikka tahame minna sinna kontserdile. Vastasin siis, et Takuga kõik kokkulepitud, millele sain huvitava vastuse, Tiku ei tule, kuna ta peab tööle minema ja Taku samuti ei lähe, kuna on haige. Nädalaid orgunnitud kontserdi ühisüritus tundus ära jäävat. Ei hakanud Taku käest küsima, mis haigus teda pooleteise tunniga oli tabanud, sulistas teine sel ajal hoopis vannis (igapühapäevane tegevus). Rongijaama liikudes suhtlesime veel Tikuga, kes tõi meile piletid peatusesse, iga pilet eraldi lehel.

Väga imelik igatahes, miks Taku meile ise ei öelnud, et ta ei tule, olime ju kõigest kõrvaltoas, a ju siis talle meeldib kommunikatsioonivahendite ja vahelülide abil suhelda. Pärast fb-st lugesin, et Taku oli Tikule "korralduse" andnud meie käest küsida, kas tahame ikka pileteid. Samuti selgus, et jõuluturule nad minna ei taha, kuna nad ei saa seda endale lubada, hoopis meie olime need, kes olevat tahtnud sinna minna. Siuke Santa Barbara siis seebivahus :).

Seebiooperist pooloimetutena sõitsime linna. Jõudsime kenasti õigeks ajaks. Esimesed paraadil paterdajad olid kohe-kohe saabumas. 

Tegemist on suurima Toidupanga üritusega. Alates 2004 aastast on paraad kogunud 141 800 dollarit ja rohkem kui 75 400 naela (34 200 kg) toitu. Paraadi päeval julgustatakse vaatajaid tegema rahalisi ja toituainelisi annetusi. Iga annetatud dollari eest soetab Toidupank kolme dollari väärtuses toitu.

Paraad venis päris korralikult, lõppes enne kolme sellisel ajal, et me ei olnud kindlad, kas jõuame õigeks ajaks järgmisele üritusele. Teel kontserdile tutvusin ka Tikult saadud piletiga, selgus, et pool tundi enne kontserdi algust kaotab see kehtivuse ja peame üldjärjekorda minema. Et jah hoidsin käes kehtetut piletit. Jõudsime napilt enne kolme kohale, järjekord oli korralik, tänavani. Võtsime aga sappa, kaua ei pidanud ootama, kui ruupuriga teavitati, et rohkem inimesi sisse ei saa, maja on täis. Piletitega inimestel paluti tulla järgmisel nädalal toimuvale esinemisele. Ilmselt siis ka "kehtivate" piletitega inimeses jäid ukse taha. Et nii palju siis sellest kontserdist.

Kuna ilm ei olnud erilist jõulutunnet tekitav, vihm oli küll üle jäänud, kui tuul oli vastikult läbilõikav siis otsustasime, et seekord seda jõuluturgu vaatama ei lähe, ootame vähe kuivema ilma ära.

Tikult laekunud info põhjal pidi rekade paraad hakkama kl 18, seda siis meie kandis, kodust 10 min jalutuskäigu kaugusel. Olime kenasti kuueks tänaval, ootasime, ootasime kokku 45 minutit, kuna oli näha märke, et midagi ikkagi saab toimuma siis jõudsime ära oodata. Väike ports masinaid oli jõulutuledega kaunistatud, CocaCola masinaid aga ei olnudki, a nohh ilus ja huvitav oli ikka :)

Tegelt need üritused olid toredad, ainult vihm oli üleliigne ja mõni helves lund poleks paha olnud :)

McArthurGlen jm

Pärast akvaariumi külastamist läksme järgmist ostukeskust läbi kammima. Me kaks pole küll suuremad šhoppajad, kuid oleme nii mõnegi keskuse peaaegu läbi jalutanud. Sõna "peaaegu" kasutasin seetõttu, et osad keskused ikka väga suured. Kui aus olla siis ma ei ole nt ka Ülemiste keskust korralikult läbi kamminud, ju olid liiga lühikesed lõunad. 

Konkreetne plaan, millisesse keskusse minna, meil puudus. Katre töökaaslane Romeo oli soovitanud ühte ostukohta, kus pidid olema vabrikupoed ja seega paremad hinnad. Teadsime enamvähem asukohta ja google mapi abiga leidsimegi õige koha üles. Katre oli sinnakanti ka tööasjus sattunud. Tegemist oli väikese kompleksiga, mis koosnes väikestest armsatest majakestest, mis olidki kauplused. Tegemist oli firmapoodidega, olemas olid Armani, Calvin Klein, Ecco, Fossil, Guess, Hugo Boss, Levi´s jne jne kaubamärkide outletid. Kuna me erilised brändi.....-d ei ole siis enamus ajast jalutasime seal lihtsalt ringi, koht oli ju ilus ja jõulumeeleolu täies hoos, lasti isegi jõulumuusikat. Mõne poe leidsime ka enda jaoks, nendeks olid mõistagi spordi-, matka- ja kommipood. A ja Vans ka, kuhu plaanisime tagasi minna, kuna seal ikka meeletu ketside ja nendelaadsete jalanõude valik ja kevadeks oleks kindlasti uusi käimasid vaja. 
Mine tea, äkki ostan endale veel esimesed Hilfigeri või Levi´se teksad ;). 

Ehk kunagi saame video ka valmis sellest käigust :)

Kuna ostlemise laineharjale oleme sattunud, jätkasime surfamist ja järgeva nädala lõpus. 27.11 hakkasid ülelinnalised, vähemalt ülelinnalised (peab uurima, äkki isegi suuremalt), hullud päevad, ehk Black Friday. Valisime Richmondi keskuse, kus olime juba varem käinud ja mis oli meile positiivselt meelde jäänud. Pärast esimest keskuse külastust, oli mulle meelde jäänud, et tegemist ei ole väga suure keskusega, kuid see tunne oli petlik, siiski oli tegemist suure ostukohaga. Seekord läks nii, et mina ei olnud veel keskusesse jõudnudki, kui Katre oli juba väsinud.

Täna (27.11) oli Cody viimane tööpäev. Seda võttis ta aga nii lõdvalt, et ei tulnudki enam tööle. Ilmselt lõpparvega tseki saab ta Trevori kaudu kätte. Cody kavatseb kaebuse esitada, alusetu vallandamise pärast. Eks näiks kas teeb ka või lihtsalt mekib hetkel vähe hapusid viinamarju. Kui tal kaebamise plaan siis minu soovitus oleks küll olnud ka viimasel päeval tööle tulla, mitte teatamata mittetulla, nagu tema seda tegi. Ei jäta just eriti usaldusväärse töötaja muljet.

Trevor tuli töö juures minu juurde jutuga, et nalja tahad kuulda. No ok, lase tulla, mis mul saab ühe Kanada nalja vastu olla. Tema ekspruut, olevat ta läpaka ära varastanud. Kuna tal kodu uks ei olnud lukus olnud, see vist ei käigi neil lukus, siis oli naisel vaba ligipääs raalile. Suurest vihast või ma ei tea millest, oli naine FB-s, Trevori kontolt hulga sõpru ära kustutanud, nime muutnud ja ühe ilusa pildi seinale postianud. Pilt oli tema "tööriistast" mida ta töö juures vetsus kasutas. Iseenesest muidugi huvitav, miks ta üldse sellise pildi tegi. Ei tea, ma ei hakanud küsima ka, a võibolla tahab kunagi võrrelda, milliseid muutuseid vananemine endaga kaasa toob. Tagasitulles põhiteema juurde, naine märkis veel pildi tegemise asukohaks DreamCast Designe'i, et siis see pilt läks kenasti ka töökoha FB lehele. Ei tea kas omanikud nägid seda või jõudis Trevor selle enne kustutada. Vot sellised on Kanada naljad :)

A mis siis veel meil kaminakojas, ei midagi uut ja lõpuks tuligi ära! "CCCP (nõukogude liit) ei oleks pidanud ikka lagunema. Kõige rohkem on kahju Baltikumist, sealt tuli parim tehika, raadiod, tv-d jne." Eks saate ise aru, kes seda ütles, vihjeks võin öelda, et mina mitte.
Mhh Venemaal raha küll, ostku siis seda tehnikat kui see niiväga meeldis.

A ja muideks, Armeenias kipub sõjaks, huvitav, ma olen sihipäraselt vaadanud, a pole eesti uudiste kanalitest infot selle kohta leidnud, küll aga kuulnud lõunalauas Zarelt ja näinud tema FB-s pilti, kuidas tankid sisse marsivad, Aserbaidzaani omad. 

Stanly Park ja Aquarium

Kaks nädalavahetust järjest külastasime Stanley Parki (46 ja 47 nädal). Park asub Vancouveri kesklinnast Loodes. Esmalt tegime pargile ratastega ringi peale, külastasime Seawalli (meresein). Ilus koht jalg- ja jalgrattateega.

Järgmisel nädalavahetusel läksime Vancouveri Akvaariumisse, mis paikneb enam-vähem Stanley Pargi keskel. Kohale jõudsime suts enne kahte. Kuna sulgemisaeg oli 5, siis arvasime, et meil on aega suts vähe, kuna kindlasti on tegemist väga suure ja võimsa akvaariumiga. Tegime pargis oma ringid ära ja veendusime, et tegemist on suht kesise akvaariumiga. Uueks ja huvitavaks olid pingviinid ja Belugad  ning 4D film Arktikast, milles räägiti kliima soojenemisega seotud probleemidest. Saali sisenedes tehti Katrele märkus, et ta enda telefoni ära paneks, kuna see võib seansi ajal märjakahjustusi saada. Mhhh, tekkis mõte, et ju siis toimub seal midagi teistmoodi kui tavaliselt ja mul tekkis idee mõned hetked toimuvast salvestada, meil oli ju kaasas veekindla korpusega kaamera. Kahjuks teist paari prille mulle ei antud, tahtsin need kaamerale "ninal" panna. Mulle öeldi, et filmida ei tohi, need kaks teenindajat, kes minu ja Katrega suhtlesid, võiks omavahel kokkuleppida, kas salvestusseaded tuleb ära panna ohutuse või piraatluse takistamise pärast. Ega ma tervet filmi ei olekski salvestanud, lihtsalt efektide jäädvustamise soov oli. A mis efektid need siis olid? Vastavalt hoiatusele ootasin meeletut veesõda. Ekraanil olid jääkarud, kes üksteise järel   jääpangalt vette hüppasid, ema ees ja kaks poega järgi. Viimane mõmm oli veidike koba, kes ei osanud veel korralikult peakat hüpata, tema plärtsatas vette nii, et ka saalisolijad said vähe kastetud. See oli siis pritsimiseks sobilik hetk. Veel kõmises ja rappus istumisalune, nt hetkel kui karu oma raskeid samme jääl tegi või kui jääkamad pudruna allavoolu kulgesid. Kui ekraanil olid kalad siis nüpeldati millegiga kergelt vastu sääri, ilmselt üritati tekitada tunnet nagu oleks ise jalgupidi seal vees. Ei tea mille eest aga anti ka üks müks vastu selga, algul arvasin, et keegi seljataga istuja sirutas jalga, aga Katrega tuli jutuks ja see oli siiski kava järgi löök. Saime ka korralikku lumetormi näha, nii korralikku, et lausa saalis olid lumehelbed. Saime oma selle talve esimese lumesaju kätte. See efekt meeldis mulle kõige rohkem.

Halleluja, jõulud on varsti käes, 21.11 süüdati Surrey keskuses pidulikult jõulupuu ja tv-st tuli päev hiljem Üksinda Kodus. Igal pool poodides on jõulukuused ja jõulureklaami ikka ka igal pool.

Ja ilmaga on nüüd sis nii, et eelmine nädal sadas vaid ühel päeval, seega hästi, öösiti on ilmselt null kraadi või äkki ka mõni miinus, sest enamus hommikuid katab maad valge härmatis. Teedele on libeduse tõrjeks loobitud soola, et selles ikka kindel olla siis maitsesin ühte tükki, sool mis sool.